Kaks keskealist meest, kiusliku saatuse tahtel vennad, kes teineteisele isegi helistada ei viitsi, peavad kaasa võtma oma pojad, et läbi viia üks iga-aastane veidravõitu traditsioon. Vanas, suures ja lagunema kippuvas lapsepõlvekodus võtab neid vastu nende elatanud isa ja vanaisa, kes peale oma naise surma elab rohkem minevikus kui tänases päevas, mistõttu tema jutud ja teod pole alati üheselt mõistetavad.

See, mis järgneb, on segaduste sümfoonia: arvamuste kokkupõrked, tähenduslikud vaikimised, dramaatilised uste paugutamised ja hulk elufilosoofilisi mõttekäike, mida ükski naine kunagi täielikult ei mõista. Raha, tulevikuplaanid, suhete jahtumine – teemad, mida mehed püüavad arutada ilma tegelikult midagi arutamata.